Teie ostukorv on tühi.
Aedaster "Gala" mix
Aedaster "Gala" (värvide segu).
Suurepärane lõikeaster tugevate vartega, hästi harunenud põõsasvorm.
Taime kõrgus kuni 80 cm, suured tihedad täidisõied, värvuste segu. Eriti haigustekindel sort.
Puketikujuline põõsa vorm.
Tüüp: kerajas-nõelaster.
Põõsas püramiidjas, kõrgus 70-80 cm. Iga taim annab 10-12 tugevat õisikuvart. Õisikud suured, tihedad, kerajad, üle 10 cm läbimõõduga.
Kroonlehed pikkupidi kergelt kooldus, kroonlehe eesmine pool tugevama värviga, kui tagumine pool, see omakorda annab helkiva efekti.
Suurepärane lõikeaster tugevate vartega, hästi harunenud põõsasvorm.
Taime kõrgus kuni 80 cm, suured tihedad täidisõied, värvuste segu. Eriti haigustekindel sort.
Puketikujuline põõsa vorm.
Tüüp: kerajas-nõelaster.
Põõsas püramiidjas, kõrgus 70-80 cm. Iga taim annab 10-12 tugevat õisikuvart. Õisikud suured, tihedad, kerajad, üle 10 cm läbimõõduga.
Kroonlehed pikkupidi kergelt kooldus, kroonlehe eesmine pool tugevama värviga, kui tagumine pool, see omakorda annab helkiva efekti.
Sordiseeria väärtus: varajane ja rikkalik õitsemine, vastupidavus haigustele.
Külv: avamaale, kile alla, aprilli lõpus, hilisema tõusmete harvendamisega. Istikute saamiseks külvatakse astrid märtsi lõpus, aprilli alguses.
Kasvatatakse temperatuuril +15+18°C. Esimese pärislehe paari ilmumisel pikeeritakse skeemi 6x6 cm järgi. Avamaale istutatakse mai lõpus.
Taimedevaheline kaugus madalakasvulistel sortidel 20 cm, kõrgekasvulistel 30-35 cm.
Astrid eelistavad päikeselist, tuulte eest kaitstud kasvukohta, hea drenaažiga ja väetatud mulda, vältima peab värske sõnniku kasutamist.
Hooldus seisneb regulaarses kastmises, ettevaatlikus mulla kobestamises ja pealtväetamises.
Õitsemine: juulist-septembrini.
Eng.: China aster. Suom.: Kiinanasteri. Sven.: Sommaraster.
Euroopasse toodi taim umbes 1728 aastal Pekingist. Võimalik et siis saadeti kultuurtaime seemned. 1745 aastal ilmusid Prantsusmaal juba käharate õitega vormid. 1745 aastal sattusi astrid juba Prantsusmaalt Inglismaale. Metsikutel taimedel olid keelõied sinised, karmiin ja purpurpunased, kuid XVIII sajandi lõpus olid Euroopa aedades juba valged, violetsed, roosad, punased, lillad, sinised ja purpursed õied. XIX saj. alguses aretas Versali aednik Trjuffo kaunid käharad astrid erinevate värvidega millel oild suured kähatad õisikud.Hiljem hakati selliseid astreid nimetama pojengastriteks. XIX saj.keskpaigas armastati astreid eriti Saksamaal. Siia tekkis ka selektsiooni keskus. Alates XIX saj lõpust aretati enamik sorte ja astrigruppe nimelt Saksamaal. XIX saj.lõpus - XX saj.alguses tekkis astrite vastu huvi USA-s. Ookeani taga aretatud sordid olid kõrge kasvuga ja tihedate käharate õisikutega. Need on aedastri grupid - California, Flappi, Ameerika põõsas ja Ameerika iludus.
Maailmas üheaastaste astrite sortiment on tohutu. Tänapäeval on erinevate firmade kataloogides üle 300 sordi, aga kollektsioonides on neid tunduvalt rohkem, üle 600.
Varased sordid: omavad kõige lühemat perioodi mis kulub tõusmete ilmumisest õitsemiseni, kõigest 83-106 päeva. Õitsemist alustavad juulis.
Keskmised sordid: 107-120 päeva, tõusmete ilmumisest õitsemiseni. Need hakkavad õitsema augusti alguses-keskel. Siia kuulub enamik sorditüüpe ja sorte.
Hilised sordid: tõusmetest õitsemiseni kulub üle 120 päeva (121-131 päeva)alustavad õitsemist augusti lõpus-septembri alguses.
Õitsemisaeg: on erinevatel sortidel ja sorditüüpidel 35-60 päeva.
Lühim: kuni 40 päeva on aedastri grupil Viktooria. 40-50 päeva õitsevad Ameerika põõsas, Valdersee, Kuninglik kääbus, Pojengaster.
Üle 50 päeva õitsevad anemoonastrid: margaretha, petito, ja edelweiss.
Kasutusala järgi: eristatakse lõikeastreid spetsiaal-peenraastreid ja universaalseid. Spetsiaal-peenraastrid-need kääbus ja madalakasvulised sordid mida kasvatatakse peenral. Neid võib kasvatada ka potis, konteineris ning õitsemist alustavad nad juba kevade lõpus suve alguses või hilissügisel.
Enamik astreid on lõikeastrid. Need on kõrgekasvulised millel on pikad õievarred ja suured käharad õisikud.Ja lõpuks universaalsed, neil pole õied väga käharad ega suured, õievarred pikad kuni keskmised kuid ka mitte väga madalad.
Värvuse rikkuse poolest: astrid võivad võistelda gladioolide ja lillhernega. Neid on valgeid, kõiki roosasid toone, alates kõige heledamaga ja lõpetades kõige tumedamaga, mustjas-punane või karmiinpunane. Eriti rikas on siniste värvigamma,alates helesinisest kuni tumelillani, tumevioletseni ja sirelilillani alates kõige heledamast kuni kõige tumedamani. On olemas kreemid ja kollased sordid. Praegu pole veel oraži ja rohelist. Kuid on olemas kahevärvilised mille keelõite tipud on kontrastsema värvusega (näiteks, Roosa Turm) või valge triibuna värvunud keelõiel (Contraster, Sedaja Dama).
Ja veel üks väga tähtis peremehelik omadus - sortide vastupidavus põllul fusarioosile. Väga paljud sordid on vähevastupidavad fusarioosile. Vahel võib nakatuda kuni 80% taimedest mis on istutatud peenrale. Kuid on olemas sordid, mis ei haigestu fusarioosi üle 10% aga soodsatel ilmatingimustel ei haigestu üldse. Selliseid sorte me nimetame haiguskindlateks.
Varased sordid: omavad kõige lühemat perioodi mis kulub tõusmete ilmumisest õitsemiseni, kõigest 83-106 päeva. Õitsemist alustavad juulis.
Keskmised sordid: 107-120 päeva, tõusmete ilmumisest õitsemiseni. Need hakkavad õitsema augusti alguses-keskel. Siia kuulub enamik sorditüüpe ja sorte.
Hilised sordid: tõusmetest õitsemiseni kulub üle 120 päeva (121-131 päeva)alustavad õitsemist augusti lõpus-septembri alguses.
Õitsemisaeg: on erinevatel sortidel ja sorditüüpidel 35-60 päeva.
Lühim: kuni 40 päeva on aedastri grupil Viktooria. 40-50 päeva õitsevad Ameerika põõsas, Valdersee, Kuninglik kääbus, Pojengaster.
Üle 50 päeva õitsevad anemoonastrid: margaretha, petito, ja edelweiss.
Kasutusala järgi: eristatakse lõikeastreid spetsiaal-peenraastreid ja universaalseid. Spetsiaal-peenraastrid-need kääbus ja madalakasvulised sordid mida kasvatatakse peenral. Neid võib kasvatada ka potis, konteineris ning õitsemist alustavad nad juba kevade lõpus suve alguses või hilissügisel.
Enamik astreid on lõikeastrid. Need on kõrgekasvulised millel on pikad õievarred ja suured käharad õisikud.Ja lõpuks universaalsed, neil pole õied väga käharad ega suured, õievarred pikad kuni keskmised kuid ka mitte väga madalad.
Värvuse rikkuse poolest: astrid võivad võistelda gladioolide ja lillhernega. Neid on valgeid, kõiki roosasid toone, alates kõige heledamaga ja lõpetades kõige tumedamaga, mustjas-punane või karmiinpunane. Eriti rikas on siniste värvigamma,alates helesinisest kuni tumelillani, tumevioletseni ja sirelilillani alates kõige heledamast kuni kõige tumedamani. On olemas kreemid ja kollased sordid. Praegu pole veel oraži ja rohelist. Kuid on olemas kahevärvilised mille keelõite tipud on kontrastsema värvusega (näiteks, Roosa Turm) või valge triibuna värvunud keelõiel (Contraster, Sedaja Dama).
Ja veel üks väga tähtis peremehelik omadus - sortide vastupidavus põllul fusarioosile. Väga paljud sordid on vähevastupidavad fusarioosile. Vahel võib nakatuda kuni 80% taimedest mis on istutatud peenrale. Kuid on olemas sordid, mis ei haigestu fusarioosi üle 10% aga soodsatel ilmatingimustel ei haigestu üldse. Selliseid sorte me nimetame haiguskindlateks.
